EAFund

News

Eesti Ameerika Fond toetas Eesti skaudikeskuse rajamist

Iga aasta 10. juunil tähistab Eesti Skautide Ühing on sünnipäeva ja seekord oli suurimaks sünnipäevakingiks Eesti skautidele oma skaudikeskuse avamine Tallinnas. Eesti skautidel on olnud unistus, et oleks oma skaudikeskus Tallinnas, mis täidaks nii organisatsiooni peakorteri, arhiivi, skaudivarustuse lao kui Tallinna skaudiüksuste kooskäimiskoha funktsiooni.

Head asjad sünnivad nii, et üheksa korda mõõda ja üks kord lõika. Nii mõõtsime ka meie oma võimalusi ja võimekust omale senise väikese rendipinna asemel suurem keskusemõõtu tegutsemispind leida ja paar aastat tagasi sai plaan selgeks, et aeg on selleks nüüd käes. Oma aeg kulus sobiva majaosa leidmiseks ja muidugi ka ostmiseks vajaliku rahalise plaani koostamisele. Me saime sellega hakkama ja võtsime pikaajalise laenu Swedbangast ja saime ka suure toetuse Eesti Ameerika Fondist, mis omakorda aitas leida annetusi juurde Eesti ettevõtete ja skaudijuhtide endi seest. Kui oli olemas seeme, siis oldi valmis sinna ka oma lisa andma. Ehitustöödel lõid käed külge ka skaudid ise ja väga suur hulk tööd sai tehtud skautidele omaselt vabatahtlikus korras.Eesti skaudikeskus asub Tallinnas Juurdeveo tänaval, kus meile kuulub suurmast majast neljandik, ehk 150 ruutmeetrit, mis jaotub kahe korruse vahel nii, et ruumi on nii organisatsiooni kontori, koosolekuruumi kui ka omaette sissepääsuga üksusteruumiks. Lisaks juurde asub alumisel korrusel ka mahuks laoruum. Kokku sai üsna ideaalilähedane ja meie tänastele võimalustele ja ka vajadustele vastav keskus.

 Oleme tänulikud Eesti Ameerika Fondile, kes meie tegevusse uskus ja meid toetas ning  suurannetajale Linda Saar ja perekondadele Bender, Leeman ja Lõhmus, muidugi ka kõigile toetajatele Eestis.
Eesti Skautide Ühing on üle-eestiline noorteorganisatsioon, mille eesmärgiks on aidata kaasa noorte mitmekülgsele arengule, pakkudes noortele nii seiklusi, teadmisi ja oskusi andvat tegevust, ka võimaluse vabatahtlikuna oma kogukonna jaoks midagi head ära teha.
Kel soovi ja võimalust Eesti skautide tegevust toetada, siis jagame siin ka infot, et Estonian American Fund, PO  7369, Silver Spring MD 20907-7369 on tänulik annetuste eest ja skaute toetades,lisage tšeki memo reale sõna “skaut.”

Kristjan Pomm
Peaskaut, Eesti Skautide Ühing

Avatakse Are Tsirgi mälestusnäitus

Are Tsirk / Foto: www.geni.com

Täna, 1. juunil avatakse arheoloogia osakonna avalikes ruumides eksperimentaalarheoloog Are Tsirgi (1937–2015) mälestusnäitus. Väljapanekus saab näha Tsirgi valmistatud kiviesemeid, tema kasutatud tööriistu, kiviaegsete esemete koopiate kogu ja tutvuda Tsirgi teaduspublikatsioonidega.

Are Tsirk sündis Tallinnas 1937. aasta septembris. 1944. aastal põgenes tema pere Eestist ning pärast pagulaslaagrit Saksamaal asuti elama Ameerika Ühendriikidesse. New Yorki ülikoolis omandas Are Tsirk inseneri elukutse. Õpingute järel asutas ta ehituskonsultatsiooni ettevõtte ja tegeles maa-aluste raketihoidlate disainimise ja plahvatusmõjude testimisega, tarindite purunemise ja pingete ning seismilise isolatsiooni ja konstruktsioonide vibratsiooni uurimisega. Are Tsirk oli New Yersey Tehnoloogia instituudi kaasprofessor ja juhtiv uurimisinsener New Yorki transpordiühingus.

1960. aastate lõpul huvitus ta esiajaloolisest kivitehnoloogiast ning asus õppima arheoloogiat (magistrikraad 1974). 1970. aastatel osales ta pea paarikümnel väljakaevamisel ja analüüsis tuhandeid kiviesemeid. Ennekõike õppis ta ise valmistama kiviriistu esiajaloolistel viisidel ning kasutas eksperimentaalselt saadud teadmisi oma uurimistöös. Are peamine huvisfäär oli esemete lõhenemine ja murdepinnad – fraktograafia. Ta ühendas edukalt inseneriteaduse ja arheoloogia, näidates, et mõlema valdkonna andmeid võib rakendada nii tänapäevaste kui ka mineviku lõhestusprotsesside uurimisel. Ka tema 2014. aastal ilmunud monograafia “Fractures in knapping” on kasulik mõlemale suunale.

Are pühendus ka õpetamisele. Ta juhtis kivitehnoloogia töötube erinevates Ameerika  ülikoolides, aga ka Tartu ülikoolis, Tallinna ülikoolis ning Tallinna Tehnikaülikoolis. Õppetööks Tartus koostas Are põhjaliku õppematerjali ning see oli aluseks ka seni ainsale eestikeelsele teadusartiklile kivitöötlemise põhimõtetest. Nii on enamik Eesti tänaseid kiviaja uurijaid saanud oma esmateadmised kivilõhestustehnikatest ning esimesed praktilised kogemused Arelt. Tänu temale jõudis meie uurijateni hulgaliselt erialast kirjandust, kivimite näiteid ning ennekõike ja eriti abi ja nõu kiviesemete tehnoloogiliseks uurimiseks.  Tuginedes tema õpetusele ja praktiliste tööde käigus tehtud näidistele, on kujunenud tänane Eesti ja osaliselt ka Soome mesoliitilise tulekivi tehnoloogiline analüüs.

Näitus on valminud Eesti Ameerika Fondi toel Are mälestusürituste raames. Mälestusürituste raames toimub 2017. aasta sügisel ka kiviaja tehnoloogia kursus üliõpilastele ja uuritakse teaduslikult Siluri ja Karboni ladestute tulekivide looduslikke levialasid ning selgitatakse nende materjalide kiviaegset kasutust Eestis ja Venemaal. Näitus jääb avatuks 2018. aasta lõpuni.

Lisainfo:
Aivar Kriiska, TÜ laboratoorse arheoloogia professor, +372 5527615, aivar.kriiska@ut.ee
Kristiina Johanson, TÜ arheoloogia teadur, kristiina.johanson@ut.ee

Tartu Kristliku Noortekodu tänukiri

(lisatud: 6/05/2017)

Tartu Christian Adolescents’ home gets its ver own

(lisatud: 11/12/2016)
Back story. There was a problem with no solution in sight. The Home’s rented space in a registered historical site was deteriorating at an accelerated rate. Expensive repairs and  restorations represented a heavy capital expense that should be borne by the owner. The building’s condition no longer meets occupancy requirements. Neither the owner nor the renter had the resources for the required makeover. Neither side could move.
Solution. The impasse was circumvented by the Estonian American Fund. Thanks to very generous bequests by Mrs. Hilda Kaepa and Mrs, Maia Vanaveski, funds became available to help ensure the Home’s future. Mrs. Kaepa’s portfolio produces income to  help cover the Home’s running expenses, and Mrs. Vanaveski’s bequest made possible the acquisition of suitable real estate.  A promising structure came on the real estate market  in July. After strenous negotiations, the sale was completed in October, and the Home took possession in early November. The Fund committed a total of $600,000 to the acquisition and necessary modifications.  Official opening will be in 2017. The project has been accepted  in the EV.100 program that invites gifts to promote Estonia’s welfare in honor of  the one-hundred-year anniversary of her indepencence.
This is a huge and very important undertaking for the Home. It would not have been posssible without your help. So wrote Kristjan Pallav, the Home’s manager, to the Estonian American Fund.

Vt. ka Photos

Professor Lauri Mälksoo's book honored

(lisatud: 10/18/2016)

The Marshall D.Shulman Book Prize,sponsored by the Harriman Institute of Columbia University is awarded annually for an outstanding monograph dealing with international relations, foreign policy, or foreign-policy decisionmaking of any of he states of the former Soviet Union or Eastern Europe. Honorable mention was awarded to Professor Lauri Mälksoo's study Russian Approaches to International Law (Oxford University Press).
The award will be presented at the Association for Slavic, East European and Eurasian Studies (ASEES) convention, November 17-20, 2016 in Washington, D.C.

The Estonian American Fund supports Professor Mälksoo's initiatives such as the Martens' summer school of international law, and developing a Master's program on the Tallinn campus of Tartu University

5th Martens Summer School on International Law Brings to Estonia's Pärnu Top Experts

(lisatud: 7/24/2016)


The 5th Martens Summer School of International Law, organized by the School of Law of the University of Tartu, will take place in Pärnu on 25-29 July 2016.
This year, 30 students from Estonia, Belarus, Czechia, Germany, Great Britain, Ireland, Russia, Spain and Sweden will attend the Martens Summer School on International Law.
The founder and director of the Martens Summer School, Lauri Mälksoo who is Professor of International Law at the University of Tartu, emphasizes the comparative method that is characteristic to the Martens summer school.
"Friedrich Martens (1845-1909) who was born in Pärnu was probably the greatest international law expert who originated from and lived throughout his professional life in Eastern Europe. He was someone who tried to combine both Western and Eastern approaches to international law, and make the two understand each other better, at least in the old European context. Therefore, today too we want to demonstrate that international law has multiple regional and disciplinary sub-perspectives each of which deserves to be taken into account for the sake of the full picture," said Mälksoo.
This year, the list of Professors include Bruno Simma, Judge at the Iran-US Claims Tribunal and formerly Judge at the ICJ; David P. Stewart from Georgetown University in the US; Vladislav Starzhenetskyi from Higher School of Economics in Moscow; Jarna Petman from the Faculty of Law of the University of Helsinki. This year's public lecture will be held by Tartu University's associate professor René Värk, on the topic of "Hybrid Warfare and International Law".
The list of courses and professors can be seen here: http://www.oi.ut.ee/en/5th-martens-summer-school-international-law.
The sponsor of this year's summer school is Estonian American Fund (Mr Ago Ambre), http://www.eafund.org.
Further information
Lauri Mälksoo, Professor of International Law at the UT
+372 5037171
lauri.malksoo@ut.ee

Ameerika eestlaste toetus Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse lastele Tallinnas

Jeesus on öelnud: “Mida te iganes olete teinud ühele nende mu vähemate vendade seast, seda te olete minule teinud!” (Matteuse 25:40)
Eestis on täna suureks probleemiks see, et tööandjatel on puudus töökätest, kuid samal ajal on väga palju neid noori inimesi, kes ei õpi ega tööta. Nende haridustee on sageli liiga vara katkenud ja hiljem on neil on raske tööturul konkureerida ja nad võivad  jääda abivajaja rolli või sattuda ka kuritegelikule teele. Üks paljudest organisatsioonidest, mis püüavad lapsi nende haridusteel toetada on Põhja-Tallinnas Pelgulinnas asuv Peeteli kiriku sotsiaalkeskus.  Juba üle 10 aasta on sotsiaalkeskuse tööd väga oluliste annetustega toetanud Eesti Ameerika Fond ja samuti ka mitmed kogudused ja eraisikud Ameerikast.
Sotsiaalkeskuse tegevus sai alguse 1997. aastal ühest varakevadisest öisest kohtumisest 9 vanemliku hoolitsuseta lapsega Põhja-Tallinnas Kopli Liinidel. Juba samal ööl viidi lastele toitu ja Koplis käigud muutusid regulaarseks.  Peagi saadi aru, et lapsed elasid omalaadse kommuunina mahajäetud majades, kus polnud elektrit ega vett. Ruumide puudumise tõttu tehti  esimesel aastal ainult tänavatööd.  Lastele viidi regulaarselt süüa ja riideid ning korraldati väljasõite loodusesse. Abisaavate  laste arv kasvas kiiresti paarikümneni. Alates 1998. aastast töötab kirikus päevakeskus. Alguses pakuti lastele ainult süüa ja pesemisvõimalust. Juba samal aastal korraldati neile 30 päevane suvelaager Saaremaal tühjana seisvas Tumala mõisas.  Alates 1999. aasta jaanuarist pakutakse lastele, kes on nõus kooli minema, juba võimalust elada kirikuga samas hoones asuvas  endises õpetaja korteris. Sellest ajast alates on keskus töötanud ööpäevaringselt.
Kui kodune olukord ei võimalda või ei toeta koolikohustuse täitmist, on võimalik keskuses elada, kuid selleks on vajalik lapse või noore soov ja valmisolek haridustee jätkamiseks. Keskmiselt elab Peetelis 12 last, päevakeskust külastab regulaarselt ca 20-25 kooliealist last. Lastel ja noortel on võimalus saada iga päev sooja toitu, nõustamist sotsiaaltöötajalt ning individuaalset õpiabi kahelt õpetajalt ning vajadusel toetame neid ka õppevahendite, riiete ja jalanõudega. Väiksemaid lapsi abistavad koolitöödes ka meie keskuse kasvatajad. Suurem osa lastest pärineb venekeelsetest perekondadest ja Peeteli keskuses käies on neil hea võimalus õppida ja kasutada eesti keelt. Meil on väga hea meel tõdeda, et paljude laste keeleoskus on tunduvalt paranenud ja päris sageli on Peeteli sotsiaalkeskuse lapsed klassis ühed parimad eesti ja vahel ka inglise keele oskajad.
Kaks korda kuus jagame koostööpartnerite abiga ca 100 vähekindlustatud perekonnale toiduabi ja selle projekti kaudu jõuab toetus ca 250 lapseni. Mitmed pered, keda toetame, elavad nõukogude ajal ehitatud ühiselamutes väga kitsastes tingimustes. Eluasemeks on neil 12-16 m2 pinnaga tuba, kus vahel puudub ka pesemisvõimalus. Paljude toetust saavate perede probleemiks on see, et vanemate haridustee on jäänud pooleli ja töökoha leidmine on seetõttu keeruline ja sageli võib olla takistuseks ka puudulik eesti keele oskus.
Lapsi ja noori on keskusesse suunanud õpetajad, lastekaitsetöötajad, laste lähedased ja hoolivad ning märkavad linnakodanikud. Lapsed on toonud kaasa ka oma hätta sattunud kaaslasi ning on ka neid, kes on tulnud ja ise abi palunud. Oleme kogenud, et paljudele keerulise elusaatusega lastele on sobinud Peeteli kiriku „avatud ustega" keskus, kus toetuse saamiseks on vajalik ka noore enda soov ja vaba tahe. Paljudel juhtudel on päevakeskusest saadav toetus või keskuses elamine aidanud vältida lapse perest eraldamist. Turvalises õpi-ja elukeskkonnas viibides tunnevad lapsed ennast eakaaslaste hulgas vähem tõrjutuna, see omakorda vähendab koolikiusamist ning õpetajatel on lihtsam klassis õppetööd korraldada.

Lisaks turvalise õpi-ja elukeskkonna pakkumisele on Peeteli keskuse üks olulisi töösuundi läbi aastate olnud ka seiklus-ja töökasvatus. Meil on väga hea meel, et paljudele lastele meeldib tööd teha ja vahel on probleemiks see, et neile ei ole anda piisavalt tegemist. Õnneks on sotsiaalkeskusel juba 15 aastat olnud Saaremaal oma laagripaik, kuhu Saksamaa Hannoveri linna Waldorf kooli õpilased koos juhendajatega on ehitanud 3 lihtsat puidust maja. Sotsiaalkeskuse lapsed on samuti  ehitamisele kaasa aidanud ja nad saavad seal ka jätkuvalt iseseisvaks eluks vajalikke kogemusi omandada. Sel suvel on Saaremaal toimumas viis 10 päevast laagrivahetust, kus osaleb kokku üle 50 lapse. Esimene vahetus sõitis Saaremaale juba 26. juunil. Laagritele eelneval nädalavahetusel käisime poistega seal tööd tegemas. Paigaldasime suvekööki veetrassi, ehitasime valmis väikese piirdeaia, niitsime muru, poisid  aitasid toitu valmistada ja tegid muid vajalikke ja põnevaid tegemisi.

Meil on väga hea meel, et paljudest meie esimestest lastest, kes kunagi tänavalt Peetelisse elama tulid, on sirgunud tublid noored inimesed, kes ise oma eluga toime tulevad ning mitmetel neist on ka juba oma pered. Enamus Peeteli kasvandikke elab ja töötab täna Eestis, kuid on ka neid, kes elavad ja töötavad Norras, Rootsis, Saksamaal ja Suurbritannias. On muidugi ka neid noori, kellele meie keskuse reeglid ei sobinud ning kes kooliteed ei jätkanud ja nende noorte saatus on olnud sageli väga kurb.

Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse tegevus on läbi aastate jätkunud peamiselt tänu eraisikute ning firmade annetustele. Aastatel 2000-2004 ostis kohalik omavalitsus keskuselt lastekoduteenust, mis kattis umbes 50% keskuse tegevuskuludest. Alates 2005. aastast on keskuse tegevuskuludest ca 98% kaetud annetustega ning ca 2% on saadud erinevate projektide kaudu kohalikult omavalitsuselt.
Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse tegevuse jätkumine on olnud suur Jumala arm ja õnnistus. Täname Jumalat ja täname väga ka kõiki inimesi ja organisatsioone, kes meie keskuse tegevust Ameerika Ühendriikidest toetavad!
Kogu Peeteli meeskonna ja meie keskuse laste nimel tugevat tervist ja palju Jumala õnnistust soovides,
Mati Sinisaar
Peeteli kiriku sotsiaalkeskuse direktor
EELK Tallinna Peeteli koguduse juhatuse esimees

Lisame ka paar linki ajakirjanduses ilmunud artiklitele, kus on Peeteli keskuse tegemistest juttu olnud.
http://opleht.ee/12187-lapsed-kes-elavad-kirikus/
http://www.epl.ee/news/eesti/taismahus-anavalapsest-firmajuhiks-lugu-alekseist-ja-neist-kes-teda-aitasid.d?id=65923598

http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/tanavalapsed-ehitasid-endale-kiriku-ja-kodu.d?id=68113809

Tartus on lastekodu, mille lapsed Tartus Vanemuises teatrit teevad

6. märtsil külastas Washingtonis toimunud Washingtoni Eesti Seltsi üldkoosolekut Tartu Kristliku Noortekodu juhataja Kristjan Pallav, kes andis põgusa ülevaate eesti lastekodude üldisest olukorrast ning rääkis tööst enda majas.
Tartu Kristlik Noortekodu on loodud vanemliku hoole ja kasvatuse kaotanud laste aitamiseks. Noortekodu tegutseb Tartu kesklinnas tänaseks üle 15 aasta. Lõuna-Eesti Pimedate Ühingult aastal 2000 üüritud majas kasvab 16 kooliealist last. Kokku on Noortekodu hoole all praegu 44 last. Tegemist on väga omanäolise mudeliga eesti lastekodude seas. Kui praegu on Eesti riigi selge suund, et lastele ehitatakse suurte ühismajade asemele 8-kohalised peremajad, siis Tartu Kristlikul Noortekodul on tegevuskohti Tartu linnas peale Era tänava peamaja veel 10. Nooremad lapsed, reeglina põhikooli-ealised, elavad suuremas majas, gümnaasiumis, kutsekoolis või kõrgkoolis õppijad elavad omaette korterites. Side ja suhe peamajaga on tihe ning Noortekodu hoiab eemal elavatel noortel silma peal.
Töö eesmärk on väga selge – lapsi ja noori kasvatatakse nii, et neist sirguksid tublid eluga hakkama saavad täisväärtuslikud inimesed, kes on sotsiaalsüsteemi panustajad, mitte sotsiaalsüsteemist saajad. Ehk et noored inimesed saaksid oma eluga iseseisvalt hakkama.
Et seda eesmärki saavutada, peab lastekodu silmas kolme väga tähtsat põhimõtet: haridus, sotsiaalsed oskused ja kvaliteetselt organiseeritud vaba aeg. Noortekodu kõige olulisem põhimõte on, et iga noor omandaks maksimaalse võimetekohase koolihariduse. See on keerulise minevikuga noorele kõige parem garantii konkureerida hiljem edukalt tööturul. Ka lastekodu personal on võetud tööle seda põhimõtet järgides – Era tänava majas pole mitte ühtegi õppeainet kuni gümnaasiumi lõpuni, mida kasvatajad või palgatud abiõpetajad kodus laua taga õpetada ei suudaks.
Teine eeldus, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalik täita, on laste sotsiaalsed ja majapidamislikud oskused. Pole koristajaid ega tädisid – lapsed peavad kõik kodused tööd ise tegema. Loomulikult, vajadusel kasvatajate juhendamisel, aga kogu eluks tarvilikud oskused tuleb Era tänaval omandada. Kui noorel on kooliasjad korras ning oskused piisavad, et proovida elamist omalkäel, on aeg liikuda Era tänavalt edasi mõnesse varem mainitud tugikorterisse. See edasiminek omakorda motiveerib noori kõiki vajalikke oskusi omandama.
Kolmas põhimõte, kvaliteetse vaba aja organiseerimine, pole samuti väheoluline. Tartu Kristlik Noortekodu on pühendunud rahvamuusikale. Koostöös Eesti Rahvamuusikakooliga tegutsevad lastekodus mitmed ansamblid ja laulukoorid, kuhu mõnede väikeste eranditega kõik lapsed kuuluvad. Erandid on need noored, kellel on oma kindel hobi või huviala, millega tegeleda, aga Noortekodu seisukoht on, et igal lapsel peab olema mingi huvitegevus. Tänaseks päevaks on muusikaline töö nende lastega niisugusel tasemel, et 29. veebruaril etendati Tartu Vanemuise teatris täiesti avalik muusikaline etendus Lumekuninganna. Lisaks on Noortekodu ansamblid esinenud Lätis, Soomes, Rootsis, Tšehhis ja Saksamaal, võitnud erinevaid auhindu erinevatelt võistlustelt ja festivalidelt ning maikuus ootab taas ees kontsertreis Saksamaale. Lasped on märkimisväärselt tublid ja hakkajad, kui nendega tööd teha ja pühenduda.
Laste kasvatamine läbi hariduse ja sellisel tasemel huvitegevuse ei ole aga sugugi odav ja tänase nö lapse pearahast tuleneva rahastusmudeliga poleks see võimalik. Siin on mängida väga oluline roll toetajatel ja annetajatel. Kõige suurem ja olulisem toetaja on Noortekodule olnud Ameerika eesti kogukond ja Eesti Ameerika Fond. Fond on aidanud aastate jooksul tasuda paljude laste koolide õppemakse, toetanud laste ja noorte huvitegevust, aidanud soetada noorte koolilõpuriideid ning aidanud igakülgselt noortekodu suvemaja korrastamisel ja renoveerimisel. Eesti Ameerika Fondi toetuseta jääksid paljud asjad Tartus tegemata ning see mõjutaks meid meie eesmärkide saavutamisel oluliselt. 15 tegevusaasta jooksul on Noortekodust ellu astunud 130 noort inimest, kellest 120 on oma eluga kenasti toime tulevad tublid inimesed.

Kristjan Pallav
vt.ka foto

Eesti Ameerika Fond asub toetama Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse projekte

PRESSITEADE
15.oktoober 2015

Eesti Ameerika Fondi (EAF) esimees Ago Ambre ja TÜ rahvusvahelise õiguse professor Lauri Mälksoo sõlmisid koostöölepingu ühise projekti kohta, mille raames EAF toetab Tartu Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise õiguse projekte summaga 40 000 EUR.
Projekti raames organiseerib TÜ õigusteaduskond Martensi rahvusvahelise õiguse suveülikooli Pärnus järgmisel kolmel aastal (2016-2018). Samuti täiendatakse õigusteaduskonna õppehoones Tallinnas rahvusvahelise õiguse raamatukogu, eesmärgiga seal edaspidi välja arendada TÜ rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste keskus. Teaduskond kavandab Tallinnasse ka rahvusvahelisele õigusele ja inimõigustele spetsialiseeruvat kahe-aastast ingliskeelset magistriprogrammi.

Eesti Elu Nr. 41 2015

ERIALAUUDISED -Radioloogia

FÜÜSIKA MEDITSIINI TEENISTUSES

Eesti Arst 2014; 93(4):235–236 235

Arstiteadus ja korgtehnoloogia on saanud lahutamatuks viimase sajakonna aasta jooksul. Fuusika panused meditsiini arengusse on sageli tehtud fuusikateaduse eesliinil, neid on tunnustatud Nobeli auhindadega nii neile teadlastele, kes on teinud alusuuringuid, kui ka neile, kes on tolkinud need teadussaavutused kliiniliselt kasutatavaks tehnoloogiaks. Siinjuures voiks markida W. Rontgeni avastust ja rontgendiagnostika meetodite tahtsust meditsiinis kuni tanapaevani ja nahtavasti ka tulevikus. Rontgen sai 1901. aastal oma avastuse eest Nobeli koigi aegade esimese fuusikaauhinna. Talle jargnesid korge tunnustusega H. Becquerel, P. Curie ning M. Curie teadustoode eest, mis on pannud aluse nukleaarmeditsiini diagnostika- ja ravimeetodite arengule. Nobeli fusioloogia- ja meditsiiniauhinna vaariliseks on tunnistatud A. Cormack ja G. Hounsfi eld kompuutertomograaf ia meetodi valjatootamise eest ning P. Lauterbur ja P. Mansfi eld magnetresonantstomograafi a aluseks olevate avastuste eest – paljude arvates eelmise sajandi tahtsaimate avastuste eest diagnostilise meditsiini valdkonnas. Uute meetodite kasutuselevotuga kaasneb vajadus tehnoloogia pideva optimeerimise jarele, et saavutada parim tulemus, parim kvaliteet, arvestades uhtlasi koiki kaasnevaid riske. Meditsiiniseadmete ja -susteemide kasutamisele kliinilises keskkonnas eelneb pikaajaline ja pohjalik tehnoloogia hindamine, planeerimine, projekteerimine, katsetamine. Enamikus arenenud riikides (sh Euroopa Liidus) on meditsiiniseadmete vajalike toimimisnaitajate ja esmase ohutuse tagamiseks kehtestatud pohjalik vastavushindamissusteem. Siiski ei piisa vastavushindamise CE-margisest meditsiiniseadmel tagamaks, et mingi konkreetne seade oleks diagnostikas voi ravis kasutatav piisavalt tohusalt ja ohutult. Meditsiiniseadme kasutusse votmisel ja seadme kasutamise kaigus on vaja pidevat tehnilist tuge, mida pakuvad arstide, odede ja radioloogiatehnikute korval meditsiinifuusikud ja biomeditsiinitehnika insenerid. Fuusikutel ja inseneridel on korgtehnoloogiaga varustatud tervishoiuasutustes oma kindlad ulesanded ja vastutus. Traditsiooniliselt on meditsiinifuusiku ulesanded seotud eelkoige radioloogia ja ki iritusravi seadmetega ning biomeditsiinitehnika inseneri vastutusala katab haigla ulejaanud meditsiinitehnika. Kuigi selline jaotus kehtib veel paljudes riikides (nt USA, Rootsi), voib meditsiinifuusika ja biomeditsiinitehnika spetsialistide vastutusalas leida uha rohkem sarnasust ja kattuvust, seda ka seoses uhtsete infotehnoloogiliste lahenduste kasutuselevotuga. See on tinginud paljudes maades, sealhulgas Eestis, nende kahe eriala ja ametikohtade uhendamise. See tahendab, et spetsialistid, kelle ametinimetuseks haiglas on meditsiinifuusik voi biomeditsiinitehnika insener, voivad taita sarnaseid voi samu ulesandeid. Meditsiinifuusik on uldise maaratluse jargi spetsial ist, kes valdab ki irguskaitse fuusikalisi aluseid ja meetodeid koige pohjalikumalt ning kes oskab anda nou, et tagada praktiliste meetmete piisav ohutus. Enamasti moodustavad kiirguskaitsega seotud ulesanded siiski vaid uhe osa meditsiinifuusiku voi inseneri toost. Sellele lisanduvad patsiendi kiirgusdooside tapseks mootmiseks sobivate meetodite kohandamine, kiirguse mootmine ja seda iseloomustavate parameetrite maaramine, pildi kvaliteedi tagamiseks sobivate protokollide valjatootamine, kvaliteeditagamise programmide arendamine ja juhtimine, teiste tervishoiutootajate noustamine meditsiiniseadmete kasutamisel ning kiirguse kasulike ja kahjulike toimete optimeerimisel, kiirgustegevusega seotud normide jargimine. Arvestades meditsi inifuusiku asendamatut rol l i diagnosti l ise radioloogia, nukleaarmeditsiini ja kiiritusravi kvaliteedisusteemi toimimisel, on peetud vajalikuks satestada meditsiinifuusiku ulesanded ja vastutus ka riiklikes oigusaktides. Euroopa Liidus kasitletakse patsiendi kiirgusohutust hiljuti uuendatud kiirgusohutuse direktiivis 2013/59/ Euratom (1). Direktiivi jargi on koigil liikmesriikidel kohustus korraldada meditsiinifuusikute valjaope, meditsiinifuusiku vastutusele meditsiinilises kiirgustegevuses on direktiivis puhendatud eraldi artikkel. On selge, et ilma meditsiinifuusiku osaluseta, kui kiirgusdoose ei moodeta ega vorrelda referentsvaartustega, ei saa garanteerida ka nende dooside optimeeritust. Loomulikult on sellega kaasnevalt vaja radioloogil hinnata pildikvaliteeti. Automaatika, mis ei ole oigesti reguleeritud ega ole labinud kvaliteedikontrolli, voib patsiendile anda sadu kordi suuremaid doose ja ki irgusriske, kui kvaliteetse pildi saamiseks oleks vajalik. Optimaalsest suuremad doosid ei avaldu digitaalradioloogias uldjuhul pildi halvenemisena, nagu see oli rontgenifilmil. Haigla meditsiinifuusikul on niisiis asendamatu roll osaleda koos seadme muuja hooldusinseneridega seadme heakski idukatsetel ning samuti hi ljem rakendada sustemaati l ist kvaliteedikontrolli programmi ja patsiendidosimeetriat. Diagnostilise radioloogia, nukleaarmeditsiini ja kiiritusravi seadmete minimaalsed kvaliteedikriteeriumid on kooskolastanud ELi liikmesriikide spetsialistid (2). 236 Eesti Arst 2014; 93(4):235–236

ERIALAUUDISED

Kalle Kepler – TÜ füüsika instituudi meditsiinifüüsika keskus kalle.kepler@ut.ee Andrus Aavik – TÜ Kliinikumi radioloogiakliinik Meditsiinifuusiku voi inseneri tooulesannete hulka kuulub sageli tervishoiuasutuse meditsiinitehnoloogia vajaduste ja voimaluste hindamisele ning ruumide planeerimisele kaasaaitamine, samuti ruumide projekteerimine, meditsiiniseadmete hangete korraldamises osalemine (sh spetsifikatsioonide koostamine, muugipakkumiste analuus), kvaliteedijuhtimine, aparatuuri tehnohoolduse ja remondi korraldamine. Meditsiinifuusikud on kaasatud korgtehnoloogilise kallihinnalise aparatuuri hangetesse, et haigla meditsiiniaparatuuri hanked, mis voivad ulatuda miljonite eurodeni, oleksid haiglale voimalikult tasuvad. Meditsiinifuusikud koostoos erialaarstidega koostavad uue aparatuuri spetsifikatsioone eesmargiga tagada haiglale see, mida just vajatakse. Tihti saab seadme ja selle juurde kuuluva kalli hoolduslepingu hinda (mis nt kompuutertomograafi puhul voib ulatuda kumnete tuhandete eurodeni aastas) nii oluliselt vahendada. Hanke ettevalmistamise kaigus voib kallihinnalise seadme komplekti liita vajalikke lisafunktsioone, mida hiljem eraldi osta on haiglale tunduvalt kallim. Tanapaeva uute korgetehnoloogiliste voimalustega haiglas ei ole vahetahtis ka meditsiinifuusikute ja biomeditsiinitehnika inseneride koostoo arstidega teadus- ja arendustoo vallas. Uued komplekssed meetodid – funktsionaalne MRT, difusioontensorkuvamine, difusioonkurtooskuvamine jt – nouavad uurimismeeskonnas kitsamat ja pohjalikumat spetsialiseerumist. Meditsiinifuusiku toovaldkonda kuuluvad muu hulgas ka komplitseeritud dosimeetrilised arvutusmeetodid menetlusradioloogias ja nukleaarmeditsiinis. Eesti arstide ning fuusikute voi inseneride koostoos valminud uuringuid on avaldatud rahvusvahelistes teadusajakirjades, koos on peetud ka ettekandeid kohalikel ja rahvusvahelistel teaduskonverentsidel. Tartu Ulikoolis ja Tallinna Tehnikaulikoolis hakati meditsiinifuusika ja biomeditsiinitehnika aineid opetama ligi paar aastakummet tagasi. Sajandivahetusel oli molema ulikooli oppekavade raames voimalik juba spetsialiseeruda sellele koonderialale. Sotsiaalministeeriumi tellimusel valmis 2001. aastal Eesti Haiglate Liidu ning Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifuusika Uhingu (EBMU) koostoos meditsiinitehnoloogia arengukava, mille uuendatud versioon parineb 2012. aastast (3). Arengukavas on muu hulgas valja toodud Eesti vajadused biomeditsiinitehnika ja meditsiinifuusika spetsialistide ettevalmistamisel. Sotsiaalministeerium on igal jargneval aastal kinnitanud tervishoiuvaldkonna tootajate koolitustellimuse nii TU 10 meditsiinifuusika kui ka TTU 10 biomeditsiinitehnika magistri oppekohale. Nende spetsialistide vajadust rohutati ka Riigikontrolli auditi kaigus 2008. aastal (4). Aastatel 2009 kuni 2012 valmis TU ja TTU koostoo ning Euroopa projekti kaigus biomeditsiinitehnika ja meditsiinifuusika magistritaseme uhisoppekava, mis on saanud ekspertidelt korge kvaliteedihinnangu ja leidnud ka tooandjate (sh suuremad Eesti haiglad, meditsiinitehnika ettevotted) tugevat toetust. Esimene vastuvott 20 oppekohale toimus 2013/14. oa sugissemestril. Ulikoolidel on vastastikuse koostoolepingu raames plaanis jatkata sel erialal vastuvottu vahemalt eeloleval 2014/15. oppeaastal. Uhisoppekava lahematel aastatel jatkamise toetuseks on andnud olulise panuse Eesti Ameerika Fond. Kaugemas perspektiivis jatkamiseks on vaja kindlasti riiklikku toetust. Vaheoluline pole vastuvotu korraldamisel ka potentsiaalsete uliopilaste suur huvi. Oppekava katab koige olulisemad teadmised ja praktilised oskused meditsiinifuusikuna voi biomeditsiinitehnika insenerina tootamiseks haiglas, teadusasutuses, meditsiinitehnika ettevottes voi mujal. Kohustuslikesse oppemoodulitesse kuuluvad muu hulgas elektromagnetvalju, meditsiinis kasutatavaid kiirgusi, anatoomiat ja fusioloogiat, biomehaanikat, meditsiiniseadmete ehitust ja talitlust, piltdiagnostikat, fusioloogilisi mootmisi, signaalitootlust kasitlevad ained. Erialane magistriharidus koos vahemalt kaheaastase erialase praktikaga on aluseks vastava kutsekvalifikatsiooni omandamisele. Seni on biomeditsiiniinseneri kutseid antud EBMU ja Kutsekoja kaudu. Valjatootamisel on uuele kutsesusteemile vastav biomeditsiinitehnika inseneri kutsestandard, milles voetakse muu hulgas arvesse rahvusvaheliselt kooskolastatud kutsenoudeid spetsialiseerumisel meditsiinifuusika valdkonnas. Hiljuti avaldati Euroopa Liidu meditsiinifuusika spetsialisti kutsekriteeriumid (5).

KIRJANDUS

1. Euroopa Liidu Nõukogu direktiiv 2013/59/EURATOM. Euroopa Liidu Teataja L 13; 17.1.2014. http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/ PDF/?uri=CELEX:32013L0059&rid=1 (vaadatud 15.02.2014). 2. European Commission. Criteria for acceptability of medical radiological equipment used in diagnostic radiology, nuclear medicine and radiotherapy. Radiation Protection 162. Luxembourg: Publications Office of the European Union; 2012. http:// ec.europa.eu/energy/nuclear/radiation_protection/ doc/publication/162.pdf (vaadatud 15.02.2014). 3. Meditsiinitehnoloogia arengukava. Tallinn: Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühing; 2012. http://www.physic.ut.ee/ebmy/MTarengukava_ 2012_ver_6.pdf 4. Meditsiiniseadmete soetamine ja kasutamine tervishoiuasutustes. Tallinn: Riigikontroll; 2008. http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/337949 (vaadatud 15.02.2014). 5. European Commission. European guidelines on medical physics expert. Radiation Protection 174. Luxembourg: Publications Office of the European Union; 2014. http://ec.europa.eu/energy/nuclear/ radiation_protection/doc/publication/174.pdf (vaadatud 28.02.2014).

vt. ka (PDF)

Füüsikud seisavad meditsiini ohutuse eest

24.04.2014 00:00
Aime Jõgi, reporter
Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli ettevõtmine,
biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistriastme
ühisõppekava loomine, on asjaosaliste sõnul edukalt käivitunud.
Ometi ei näi tulevik päris pilvitu.
Tartu ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teadus- ja
koolituskeskuse juhataja ning õppejõud Kalle Kepler ning
biomehaanika õppejõud Arved Vain ütlesid, et hoolimata kõikidest
esialgsetest kartustest on sisuline koostöö ühisõppekava alal
aina paremaks läinud.
Ka eelarve koordineerimise küsimus ülikoolide vahel on
lahendatud ning allkirjastatud lepingud haaravad nii käesolevat
kui järgmist õppeaastat.
Arved Vain, kes on Eestile kuulsust toonud sellega, et on Euroopa
kosmoseagentuuri projektides kasutatud unikaalse
meditsiiniseadme müomeetri leiutaja ja arendaja, märkis, et
näiteks tema kolm füüsikatudengit, kelle bakalaureusetöö
juhendaja ta on, huvituvad magistriastmesse minekul just sellest
uuest erialast.
Biomeditsiiniseadmete ja -meetodite õppejõud Jüri Vedru kiitis omakorda üliõpilaste huvi ja
pühendumist. Ta ütles, et osa tudengeist töötabki juba haiglates, tajudes suurepäraselt seda, mille
eest neil tuleb hea seista ja mida nende eriala endast kujutab.
«Meditsiinifüüsik ja biomeditsiinitehnika insener on elukutse, see ei ole lihtsalt mingi eriala, mille
lõpetamise järel sa ei pruugi täpselt teada, kus sa oma teadmisi saad rakendada,» ütles Kepler.
«See on kõige otsesemalt seotud tervishoiuga. Kõiki doose tuleb püüda kontrolli all hoida, eelkõige
patsientide, aga ka töötajate huvides,» selgitas Kepler.
Ometi on Kepler ja Vain ühes asjas murelikud. Kuigi mõlema ülikooli poolt on põhimõtteline toetus
selle eriala püsimiseks ning koostööleping on tähtajatu, on lepingu lisades kirjas tingimused, mille
järgi kinnitatakse kõik tasud ja palgad igal aastal eraldi.
Garantiid pole
Garantiid, et biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistriastme ühisõppekava jätkusuutlikkus
pikemaks ajaks tagatakse, nende sõnul pole.
«Asjad käivad ju nii, et ministeerium annab oma eelarverealt raha kõrgkoolidele ja kõrgkoolid ise
otsustavad, mida ja kui palju nad õpetavad,» selgitas Arved Vain.
«Seega peaksime saama oma kõrgkoolide juhtkondadelt kindluse, et see eriala niisuguse
õppekavaga tingimusteta jätkub. Nii saaks edeneda rahulik õppetöö ja meil ei oleks probleeme ka
andekate noorte õppejõudude juurdekutsumisega,» arvas ta.
Tallinna tehnikaülikooli biomeditsiinitehnika õppetooli juht professor Kalju Meigas on samuti koostöö
sisulise poolega rahul. Kuid ta ütles, et kui ühisõppekava elujõulisus peaks tulevikus mingil põhjusel
kahtluse alla sattuma, siis jätkab tehnikaülikool sellega üksinda, taaskäivitades oma vana õppekava.
4/24/2014 Postimees+
http://pluss.postimees.ee/2771674/print/fuusikud-seisavad-meditsiini-ohutuse-eest/ 2/3
Tehnikaülikoolis on varem niisugust õppekava hallanud biomeditsiinitehnika instituut, kus on kaks
õppetooli: biomeditsiinitehnika õppetool, mida juhib professor Kalju Meigas, ja meditsiinifüüsika
õppetool, mida juhib professor Ivo Frido lin.
Kalle Kepler ja Arved Vain seisavad aga jõuliselt just ühisõppekava eest, sest ainult sel viisil
koolitatakse nende sõnul riigile kõige pädevamaid spetsialiste.
Nad teavad, et õppekava püsimine või mittepüsimine on ülikoolide pädevus ja et samasugune on ka
ministeeriumi seisukoht.
«Aga keegi peaks samal ajal rääkima ka sellest kohustusest ja vastutusest, mis Eesti riigil endal on
kanda,» ütlesid nad seejärel, osutades Euroopa kiirgusohutusdirektiividele.
«Me kõik oleme elu ühes või teises situatsioonis patsiendid ja me võime saada näiteks sada korda
suurema kiirgusdoosi, kui meie uuringuks tegelikult vaja oleks,» sõnas Kepler. «Just riigi huvi peaks
olema seista selle eest, et Eesti tervishoiuasutustesse ostetaks õiged aparaadid, mille igakülgne
hooldus- ja kvaliteedikontroll oleks järjepidevalt tagatud. Ka väga kallis aparaat ei taga iseenesest
kvaliteeti ega ole alati ohutu.»
Uus määrus jõustumas
Sotsiaalministeeriumi ravimiosakonna peaspetsialisti Tairi Tähe töövaldkond puudutabki
meditsiiniseadmeid, sealhulgas meditsiinikiirgusseadmeid. Ta märkis, et tegelikult on
meditsiinikiirgusega seonduv mitme ministeeriumi valvata.
Nõuded meditsiiniseadmete ohutu ja tõhusa kasutamise tagamiseks kehtestab sotsiaalministeerium,
suures osas on tegemist Euroopa Liidu ühiste nõuetega, mis töötatakse välja Euroopa tasandil.
Eestis levitatavate ja kasutatavate meditsiiniseadmete nõuetele vastavuse üle teeb järelevalvet
terviseamet. Keskkonnaministeerium ja keskkonnaamet vastutavad selle eest, et ioniseeriva kiirguse
seadmed oleksid haiglates õigesti paigaldatud ja varjestatud.
Tähe ülesannete hulka kuulub eelkõige meditsiiniseadmete ohutust ja kvaliteeti puudutavate
õigusaktide väljatöötamine. Seda teeb ta koostöös erialaseltside ja teiste asutustega.
Mis puudutab biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika spetsialiste, siis nende kaasatust hakkab
nõudma 1. juulil jõustuv uus sotsiaalministri määrus «Kiirgusohutusnõuded meditsiiniradioloogia
protseduuride teostamisel ja meditsiinikiiritust saavate isikute kaitse nõuded». Selle punktid, mis on
seotud protseduuride ja dooside andmete kogumise kohustusega ning meditsiinifüüsiku ja
biomeditsiinitehnika inseneri kvalifikatsiooninõuetega, rakenduvad aasta pärast ehk 1. juulil 2015.
Mis puudutab kahe kõrgkooli ühisõppekava, siis ütles Tairi Täht, et ta toetab seda väga – pädevaid
spetsialiste on hädasti vaja ning nii ühtlustub ka lõpetanute teadmiste tase.
Avalikkuse tähelepanu
Kalle Kepler ja Arved Vain märkisid, et kui Eesti riigi tasemel mõistetaks, miks on biomeditsiinitehnika
ja meditsiinifüüsika eriala meie riigis vaja, siis see annabki neile kindluse, et üliõpilaste vastuvõttu
ega eelarvet ei vähendata.
«Selle mõistmisele aitab palju kaasa avalik huvi ja inimeste üleüldine teadlikkus,» sõnas Kepler.
Tartu ülikooli õppeprorektor Martin Hallik sõnas, et Tartu ülikool annab endast kõik, et loodud uus
õppekava saaks jätkuda oma senises olekus ja parimas kvaliteedis. Selleks on väliseestlaste
algatusel sündinud Eesti Ameerika fond panustanud käesoleva aasta kulude katteks 28 000 dollarit.
«Suur tänu fondi asutajale ja esimehele Ago Ambrele, kellele on õppekava saatus väga korda
läinud,» ütles Hallik.
Siiski märkis Hallik muret, mis on seotud 2016. aastaga, mil muutuvad ülikoolide
rahastamistingimused: «Mismoodi täpselt, seda me praegu ei tea ja siin mul palju öelda ei ole.
Muutused puudutavad aga kindlasti ka ülikoolidevahelist finantssuhtlemist. Kuni uue selguse
4/24/2014 Postimees+
http://pluss.postimees.ee/2771674/print/fuusikud-seisavad-meditsiini-ohutuse-eest/ 3/3
saamiseni me pingutame õppekava väiksema vennana siit omalt poolt parima nimel. Jah, iga
õppekava võib teha odavamalt, aga see tähendab, et ka kehvemalt.»
Mis sõltub biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika eriala spetsialistidest?
• Meditsiinifüüsika tegeleb radioloogiaseadmetega, alates röntgenikiirgusest ja lõpetades
gammakiirgusega, samuti magnet- ja ultraheliuuringute aparaatidega. Meditsiinifüüsikud vastutavad
haiglates kõikide nende seadmete hankimise, hoolduse ja ohutuse eest.
• Biomeditsiinitehnika insenerid tegelevad aga rohkem meditsiinitehnika insenertehnilise poolega,
nende ampluaa on näiteks füsioloogiliste mõõtmiste, hingamis-, EKG- ning kõik muu haiglas olev
meditsiiniaparatuur.
• Pooleteise aasta eest leppisid Tartu ülikool ja Tallinna tehnikaülikool kokku biomeditsiinitehnika ja
meditsiinifüüsika magistriastme ühisõppekava loomises ning eelmisel suvel vastuvõetud tudengid on
oma esimese aastaga lõpusirgel.
Varem koolitati selle valdkonna spetsialiste sel viisil, et Tartu ülikoolis oli rõhk meditsiinifüüsikal ning
Tallinna tehnikaülikoolis biomeditsiinitehnikal.
• Ühisõppekavas on kahe ülikooli erialad ühendatud, sest Eesti haiglad vajavad meditsiiniradioloogia
protseduuride tegemisel ja meditsiinikiiritust saajate kaitse nõuete täitmisel nii ühtesid kui teisi,
seega universaalseid spetsialiste.

vt. ka (PDF)

Eesti Ameerika Fond asub toetama TÜ ning TTÜ ühist biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika õppekava

http://www.ut.ee/et/uudised/eesti-ameerika-fond-asub-toetama-tu-ttu-uhist-biomeditsiinitehnika-meditsiinifuusika

2014/15. õppeaastal toetab Eesti Ameerika Fond Tartu ülikooli ning Tallinna tehnikaülikooli ühist biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistriõppekava 28 000 dollariga. Toetuse eesmärk on säilitada ülikoolide ühisõppekava 2014/2015. õppeaastal senisel kujul. Edaspidi peaks olema võimalik katta õppekava säilitamiseks vajalikud kulud riiklikest toetustest.

Eesti Ameerika Fondi asutaja ja esimehe Ago Ambre sõnul on fondil juba selle loomisest saadik olnud selge huvi aidata kaasa Eesti tervishoiu arendamisele. „Eesti Ameerika Fondi juhatus mõistab, kui oluline on meditsiinitehnoloogia tippspetsialistide ettevalmistus Eesti riigile ja seetõttu on meil hea meel, et saame õppekava toetada,“ kinnitas Ambre ning avaldas lootust, et tulevikus saab õppekavale olema tagatud ka piisav riigipoolne toetus.

Tartu ülikooli õppeprorektori Martin Hallik kinnitas ühisõppekava jätkumise tähtsust ning avaldas mõistvat suhtumist olukorra osas, millesse TTÜ õppekava koordineerijana sattus kõrghariduse rahastamise tingimuste muutmise käigus. „Eesti Ameerika Fondi toetus võimaldab meil praegu õpetamist jätkata nii, et esimene lend ühisõppekaval õppijaid peaks 2015. aasta kevadel magistrikraadini jõudma. Tartu ülikool on fondile ja selle eestvedajale Ago Ambrele väga tänulik,“ kinnitab Martin Hallik.

2013. aasta sügissemestril avatud magistriõppekaval õpib 16 üliõpilast. Õppekava koordineerib Tallinna tehnikaülikool, õppeaineid õpetavad nii TTÜ kui TÜ õppejõud.

Eesti Ameerika Fondi suurprojekt meditsiinilise kõrgtehnoloogia ülekandeks algas juba paarkümmend aastat tagasi kompuutertomograafide ja röntgenkabinettide Eestisse toomisega ning erialase väljaõppe korraldamisega eesti füüsikutele USA-s. Fondi toel asutati Tartu ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teadus- ja koolituskeskus. Eesti Ameerika fondi toetust kinnitab ka stipendiumifondi asutamine 2010. a, mille eesmärk on populariseerida meditsiinitehnoloogia eriala õppimist. Stipendium on mälestuseks fondi meditsiinitehnoloogia projekti juhile Oleg Golubjatnikovile.

Väliseestlaste algatusel loodud heategev Eesti Ameerika Fond loodi 1990. aastal. Fond vahendab suurannetusi ja stipendiume, mis edendavad Eesti tervishoidu, haridust, kodanikke ja institutsioone, noori ning puuetega lapsi.

Lisainfo:

Martin Hallik, Tartu ülikooli õppeprorektor, tel: 737 6200, 515 3853, e-post: martin.hallik@ut.ee.
Ago Ambre, Eesti Ameerika Fondi esimees, e-post: agoambre@gmail.com

Eesti Ameerika Fondi toetus Suurlaagrile

Eesti Skautide Ühing taotles toetust suurlaagrile, mis toimus Tagametsas 7.13-7.20 2013.  Kuna paar sponsorit Eestis langes reast välja, siis Eesti Ameerika Fondi toetus $7000 ja Eesti Abistamiskomitee annetus $2000 aitasid oluliselt kaasa suurlaagri õnnestumisele. ESÜ kviteeris toetust tänukirjaga.

vt. Fotod

A Special Home for  Special People

The Tartu Christian Adolescents’ Home was founded in 2000 to educate and rear children who are orphans, homeless, or lack a functional family. TCAH is located in Tartu, in a rented villa that predates WWI, at Era Street No, 2.  It shelters 50 young people from age 6 to 23.
What sets TCAH apart from other institutions is that it offers a home also to those young people who have aged out. Mrs. Külli Kool, board chairman and a founder of the Home, explains that TCAH youths are interested in completing their education or vocational training. The idea is to enable  young persons  become  responsible citizens as well as asuccessful members of community. That’s in contrast  to  the experience of most other institutions where young people leave when they reach  legal maturity at 18,  and  also drop their studies.
The program has proved itself, but it does not come cheap. Children with learning difficulties need  tutors. Children with special needs who cannot attend public schools are enrolled in special private schools that charge tuition.  And young people who pursue higher education also need financial  assistance. Of the 50 adolescents in residence at the present ten  are university students, eight are in high school, seven are in vocational schools, and  the rest are in primary school. One alumnus, Mr. Kristjan Pallav, has come back to the Home.  This  time as its director.
TCAH also  emphasizes socialization.  Children are encouraged to expand their circle of friends  beyond the Home. Participation in hobby clubs, music lessons and performances, sports, summer camps, and field trips  are designed to let children discover their talents as well as to learn to cooperate and contribute to group activities.  TCAH  makes sure its wards also know how to cope with kitchen tasks,  and how to handle basic tools to perform repairs and renovations. 
The Tartu Christian Adolescents’ Home –Tartu Kristlik Noortekodu—enjoys support from many sources. The Estonian American Fund has transmitted donations for years. In January 2013, the
Fund transferred $30,000 to the Home  to defray educational expenses as well as to help pay for much-needed equipment replacements.  Support by the Estonian American Fund surpasses the total  donated by all others,  said director Kristjan Pallav. For that, the credit goes to the generous donors to the Fund.

Tartu Kristlik Noortekodu Eesti Ameerika Fondist Nähtuna

Tartu Kristlik Noortekodu loodi 2000 a. suvel eesmärgiga “koolitada ja kasvatada perekonna ja kodu kaotanud lapsi.” Noortekodu asub tänaseni Tartus, Era tn. 2, kohe kesklinna vahetus läheduses. Praegu elab seal 50 noort. Kõige noorem on 6. aastane ja vanim 23.
Tartu Kristliku Noortekodu omapäraks on see, et neil on täisealisi kasvandikke. “Enamasti püütakse lastekodust võimalikult ruttu minema saada, koolid jäävad pooleli. Meie noored aga õpivad ning vanused on üle 20,” selgitab noortekodu juhatuseliige ja endine juhataja Külli Kool.
Õppimisel ja hariduse saamisel on Tartu Kristlikus Noortekodus keskne koht. “Püüame lastele kindlustada võimaliku hea hariduse, et nad suudaksid oma elusid elada tulevikus täisväärtusliku kodanikena,” ütleb Külli Kool. On selgesti näha et et püüdlused on vilja kandnud. Hetkel õpib 10 noort kõrgkoolis, gümnaasiumis kaheksa, ametikoolis seitse. Ülejäänud õpivad veel põhikoolis.
2012 oli koolilõpetajaid üheksa. Üks lõpetas Tartu Ülikooli ja kolm lõpetasid gümnaasiumi. Viie põhikooli lõpetajaga, “oli meil küll tegemist,” tunnistab pr. Kool. Siiski jätkavad kõik viis ametikoolis.
Aasta varem (2011) lõpetasid kõrgkooli kolm noort, gümnaasiumi lõpetasid kaks ja 9. klassi veel kaks, minnes sealt edasi kunstikooli ja muusikakooli. Ühe kõrgkooli lõpetaja kohta ütleb pr. Kool, “Selle poisi üle on meil eriline rõõm. Ta tuli meile ise 12 aastat tagasi ühel külmal novembrikuu varahommikul ning palus, et saaks meil elama hakata. Ta oli tookord 11-aastane.”
Lastele korraliku hariduse andmine on aga seotud kuludega. On lapsi, kellel on õppimisega raskusi. Neile tuleb tihti palgata koduõpetajaid. On lapsi, kes oma närvikava tõttu ei saa suures koolis hakkama, kes vajavad individuaalsemat lähenemist. Neid tuleb saata maksulisesse erakooli (Tartu Katoliku Kool, Tartu Waldorfkool). Kõrgkoolis õppimine on maksuline. Kümnest kõrgkoolis õppijast õpivad praegu viis tasulistel kohtadel. Noortekodu igaaastaseks mureks on kuidas tasuda õppemakse ja muretseda koolitarbeid. Iga aasta on heategev organisatsioon Eesti Ameerika Fond Noortekodu abipalvele suurejooneliselt vastu tulnud.
Vabaaja sisustamine. Tartu Kristlik Noortekodu leiab, et “laste silmaringi avardamiseks, isiksuste arendamiseks ja väärtushinnangute muutmiseks on vabaaja sisustamine tähtis.” Selles vaimus on omas Era tänava majas käivitatud mitu huviringi: kunstiring, malering, rahvamuusika ansambel, laulukoor, kirikutunnid. Kuid sellest ei piisa. Noortekodu on kindlal arvamusel, et “ainult noortekodukaaslastega suheldes ei sotsisialiseeruta ning ei õpita ühiskonnas kehtivate reeglite järgi suhtlema.” Seetõttu on oluline, et lapsed leiaksid endale sõpru-kaaslasi ka väljaspoolt noortekodu. Paraku on sisukas vabaaja täitmine, kas koduses ringis või väljaspool, ka kuludega seotud. Muusikatunnid, väljasõidud, laagrid, kunstiõpe, sporditunnid, muusikariistad nõuvad kõik raha. Ka selliste kulude katmiseks on Eesti Ameerika Fond suutnud Noortekodule abiks olla.
Uus dushiruum ja nõudepesumasin. Nagu igas kodus tuleb aeg ajalt ka Tartu Kristlikus Noortekodus üht teist välja vahetada või laiendada. Selgus, et kahest olemasolevast dushiruumist oli vähe. Noortekodus elab ju 50 noort inimest! Uue nõudepesumasina vajadus tuli ka päevakorda. Selle kohta ütleb Külli Kool, “Oleme sättinud oma elu nii, et masinaga peseme nõusid ainult peale õhtusööki, hommikuti ja lõuna ajal pesevad lapsed käsitsi, et mitte võõrduda köögitöödest.” Eesti Ameerika Fondi toetusega said needki vajadused rahuldatud.

Eesti Ameerika Fond tänab lahkeid annetajaid aitamast fondil Tartu Kristliku Noortekodu toetada!

Liina Keerdoja
EAF-i juhatuseliige

HAAPSALU LASTEKODU UUED HOONED SISSEKOLIMISEKS VALMIS

Uude, viiest majast koosnevasse kodusse kolivad 44 last juuni l õpuks, teatas lastekodu juhataja Peeter Alekand Eesti Ameerika Fondile.

Laste mängutubade sisustuse hankimiseks edastas Eesti Ameerika Fond
$10 000. Mõõdunud aastal annetasid USA eestlased Haapsalu Lastekodule Fondi kaudu $15 000 tulekahju tagajärjede leevendamiseks.

Mängutubade mööbel on kvaliteetne, ütles Alekand. Kaks arvutilauda, toolid, sektsioonkapp, diivanilaud ja nurgadiivan ootavad mängutubade rohkeid kasutajaid.

SUPPORT FOR FAMILIES OF SOLDIERS KILLED OR MAIMED IN ACTION

No one will be left behind whether on the battlefield or at home. Reinforcing that principle is the mission of the recently established Carolin Illenzeer Foundation in Estonia. The Foundation takes its name from the daughter of a Senior Warrant Officer Arre Illenzeer who was killed in 2004 in Iraq. The Estonian American Fund joined the initial Illenzeer fundraising effort with a $15,000 contribution. Thirty-six children are being reared by the families of the 10 soldiers killed and the 25 seriously wounded. The Foundation’s main concern is to cover the children’s educational expenses.
 
For all of 2012, the Estonian American Fund is well underway to equal or surpass the 2011 record of $135,385 expended for charitable purposes in Estonia. For more information about the Fund, please consult our website eafund.org

Professor Helmi L. Lutsep, M.D. elected member of the Board

Feb. 24, 2012

As of February 24, 2012, Professor Helmi L. Lutsep, M.D. is a member of the board, the Estonian American Fund announced today.
Dr. Lutsep is presently Professor and Vice Chair of Neurology at Oregon Health and Science University and Associate Director of the Oregon Stroke Center. She is on the Executive Committee of the American Academy of Neurology stroke section and on the board of the Western States Stroke Consortium.
Dr. Lutsep is a Magna Cum Laude graduate in Chemistry and Biology from St. Olaf College, Northfield, MN. She received the M.D. degree from the Mayo Medical School, Rochester, MN in 1988. From 1988 to 1992, she was a neurology resident at the Mayo Graduate School of Medicine. Dr. Lutsep was on behavioral neurology fellowship at the University of California, Davis from 1992 to 1995, and at Stanford University on the cerebrovascular disease fellowship, 1995-1996. Board certifications include National Boards and the American Board of Psychiatry and Neurology.
In her role as a clinical trialist,  Dr. Lutsep has served on multiple steering and advisory boards and has chaired safety and publication committees for multi-center trials. Her research has focused on the use of devices in stroke treatment. 
The Estonian American Fund has been active in the transfer of medical technology and physician training in Estonia since 1990. It is in these areas that Dr. Lutsep’s expertise will make an invaluable contribution.

Viisteist aastat Tartu Ülikooli meditsiinifüüsika keskust

Eellugu

On möödunud kakskümmend aastat Eesti Ameerida Fondi CT skännerite ja röntgeni kabinettide toimetamisest Eestisse.  Kuidas projekt algas ja mis sellest Eestis arenes, sellest allpool.

1990.a. alguses. Dr.  Bernard Schneider, röntgenoloog Syracuses (New York) pakkus annetusena CT skänneri. Ole Golubjatnikov haaras pakkumisest kinni, pöördus vast-asutet Eesti Ameerika Fondi poole selgitamaks meditsiinilisel kõrgtehnoloogial baseeruva diagnostika  vajadust  Eestis ning kindlustamaks selle ülekannet. Paar aastat hiljem liitus projektiga dr. Endel Sepp, kes viis läbi skännerite ja röntgenikabinettide hanke Elmhurstis (Illinois).

Algatusarenes meditsiinitehnoloogia ülekande projektiks, mida juhtis Ole Golubjatnikov, kes elektroonika insenerina ja mahukate IT süsteemide disainerina oli õige mees, õigel ajal, õigel kohal.  Eesti Ameerika Fond leppis kokku Ohio osariigis asuva Radiological Services Training Institute’ga Eesti füüsikute täiendõppeks. Eestipoolne tehniline koordinaator oli füüsik Siim Aid. See projekt ajendas mõtet alustada meditsiinifüüsikute väljaõpet Tartu Ülikoolis. Mõtte realiseerimine nõudis aega ja pingutusi selle otstarbekuse ja vajaduse selgitamist  nii ülikooli kui ka valitsuse instantsidele.

USA’s omandatud oskused osutusid Eestile kasulikuks mitmel tasapinnal. Fakt, et  Eesti füüsikud-tehnikud demonteerisid skännereid USAs  ja monteerisid nad Eestis aitas veenda Maailmapanka, et Eesti väärib laenu tervishoiu moderniseerimiseks.   

Meditsiinifüüsika keskuse arengust annab ülevaate Kalle Kepler, Ph.D, kes juhatab keskust alates aastast 1997.

Meditsiinifüüsika- ja biomeditsiinitehnika  teadustöö algas Tartu Ülikoolis 1920-ndates aastates. Intensiivsemalt ja sihipärasemalt hakati seda valdkonda arendama 1961. aastal asutatud biofüüsika ja elektrofüsioloogia laboris (arstiteaduskonna füsioloogia instituudi osa), samuti arstiteaduskonna ja kehakultuuriteaduskonna mõnedes teistes allüksustes. Ressursside killustus, N. Liidu  kõrgtehnoloogia defitsiit tsiviilsektoris pärssisid ajaga kaasaskäimist.

Alates aastast 1993 on Tartu Ülikool pakkunud füüsikaharidusel baseeruvat meditsiinifüüsika ja biomeditsiinitehnika-alast haridust valmistamaks ette  spetsialiste eelkõige Eesti haiglatele. Sellealase õppetöö paremaks korraldamiseks ja kvaliteedi tagamiseks, samuti haiglafüüsikutele/inseneridele uute täiendusõppevõimaluste loomiseks, rajati TÜ nõukogu otsusega 27. septembril 1996.a. TÜ juurde biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teadus- ja koolituskeskus (BMTK).  
Käesoleva ajani onTartu Ülikooli füüsika õppekava meditsiinitehnoloogia eriala lõpetanud üle 30 bakalaureuse- ja 17 magistrikraadiga spetsialisti ja kaitstud kolm doktoritööd. Umbes samal ajal asus samalaadset  bakalaureuse- ja magistriõpet, rõhuasetusega inseneriteadustel, välja arendama ka Tallinna Tehnikaülikool. Kahe ülikooli vahel on sellel alal välja kujunenud vastastikune koostöö ja tööjaotus, milles kummalgi on oma oluline nišš.
Vajadus meditsiinitehnoloogia meditsiinifüüsikute järele haiglates on üldtunnustatud. Spetsialiste vajavad ka meditsiinitehnika hooldusega tegelevad erafirmad ja riiklikud järelvalveasutused. EV Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Tervishoiuprojekt 2015 tellimusel on Eesti Haiglate Liidu, TÜ ja TTÜ koostöös Eesti Biomeditsiinitehnika ja Meditsiinifüüsika Ühingu raames valminud Eesti meditsiinitehnoloogia arengukava, mis tõi välja vajadused ja puudused spetsialistide ettevalmistamises ja täienduskoolituses. Sotsiaalministeerium tellib Tartu Ülikoolilt 10 ja Tallinna Tehnika Ülikoolilt 10 meditsiinifüüsika-biomeditsiinitehnika magistrit aastas, mis peaks katma Eesti vajaduse.  
Aastatel 1997-1999 tegi BMTK Eesti raviasutuste meditsiiniaparatuuri seisundiuuringu (projektijuht Siim Aid), mida finantseeris Maailmapank. See  andis põhjaliku hinnangu haiglate meditsiinitehnoloogia korraldusele ja aparatuurile, juhtis tähelepanu puudujääkidele ja nende likvideerimise võimalustele.BMTK jätkab diagnostiliste röntgenseadmete kvaliteedikontrolli.. Jaanuari 2011 seisuga on teostatud regulaarseid kvaliteedikontrolli mõõtmisi rohkem kui 400 erineval röntgenaparaadil (hambaröntgenseadmetest kuni kompuutertomograafideni) üle kogu Eesti, kõiki katseprotokolle on  üle 830.
Aastatel 1999-2001 kutsuti TÜ BMTK initsiatiivil (koordinaatorid Siim Aid, Ole Golubjatnikov) koostöös välisekspertidega (sh USAst, Rootsist ja Soomest) kokku mitu Balti piirkonna (Eesti, Läti, Leedu) meditsiinitehnoloogia alast seminar-nõupidamist (BaltMedTech). Eesmärgiks oli meditsiinitehnoloogia siirde ja juhtimise tõhustamine hiljuti taasiseseisvunud riikides, olukorra kirjeldamine ja ekspertidega konsulteerimine, otsimaks ühiseid lahendusi ühistele probleemidele tehnoloogia üleminekufaasis.
 Meditsiinifüüsika keskuse juhataja Kalle Kepleri teadus-arendustöö valdkonnaks on diagnostilises radioloogias kasutatavate röntgenseadmete kvaliteedikontrolli ja patsiendidosimeetria meetodite arendamise ning tuumamagnetresonantsmeetodil põhinevate kliiniliste rakenduste (sealhulgas funktsionaalne magnetresonantstomograafia) juurutamine koostöös TÜ Kliinikumi neuroradioloogidega.  
Dr. Habil. Biol. Arved Vainu juhtimisel on välja töötatud inimese skeletilihaste toonuse jt biomehaaniliste karakteristikute mõõtmise seade – müomeeter. Viimase aja MF-BMT arendustöödest Tartu Ülikoolis on tuntuim tema autorsusega aastal 1996 rahvusvaheliselt patenteeritud müomeeter, mis on ligi 100 komplektis jõudnud kasutusse paljude riikide uurimis- ja raviasutustes.  
Dotsent Jüri Vedru (Ph.D) juhtimisel tegeldakse südame mehaanilise tegevuse mitteinvasiivse monitooringu meetodi, Foucault’ kardiograafia (induktsioonkardiograafia) arendamisega. Nimetatud meetodit arendati koostöös TTÜ elektroonika instituudiga Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse rahastamisel (2009). Uurimistöö jätkub nii teooria kui ka eksperimendi vallas.

Käesoleval aastal kümneaastaseks saavas KGB Kongide muuseumis asus 3. jaanuarist tööle uus, järjekorras juba kolmas kuraator.

Pärast Pearu Kuuske (2001-2008) ja Ardi Siilabergi (2008-2010) on asunud KGB Kongide muuseumi tegevust juhtima ja korraldama Tarmo Piir. Tal oli võimalus muuseumitööga tutvuda juba 2010.a. esimesel poolel, kui asendas kuraatoritöös Ardi Siilabergi, kes viibis tollal vahetusüliõpilasena Riia Ülikoolis ning Eesti Ameerika Fondi kutsel USAs.
KGB Kongide muuseumist – ajaloost, hetkeseisust ja tulevastest plaanidest on ülevaate andnud Ardi Siilaberg artiklis “Et meie ei unustaks. KGB Kongid ja muuseum Tartus”.* Siinkohal tuleb lisaks märkida, et 2011. aasta kujuneb üpriski tegevusrohkeks. Selle aasta suurimaks rahvusvahelise haardega ettevõtmiseks kujuneb kindlasti KGB Kongide muuseumi 10. aastapäeva tähistamine. See hõlmab endas korraliku teaduskonverentsi läbiviimist, muuseumi väärikat esitlemist üldsusele ja teistele analoogsete uurimisasutuste esindajatele, kaasates teisi repressioone uurivaid ajaloolasi Eestist ning lähiregioonist. Samuti on plaanis samal ajal korraldada näitus vene teisitimõtlejatest Tartus nõukogude aja viimasel aastakümnel. Selle näituse initsiatiiv tuli asjaosalistelt eelmisel aastal ning töö materjalide koostamise osas käib. Samuti osaleb KGB Kongide muuseum projektis “Cold War Sites Around Baltic Sea”, mis on päris korralik akadeemiline ettevõtmine, sest konge külastavad selle ettevõtmise raames nimekad lähiajaloo uurimisega tegelevad isikud ja asutused.

Lisaks on kodusematest tegemistest plaanis kongides meenutada juuniküüditamist, millest 14. juunil möödub 70 aastat. Nii 1941. kui 1949. aasta suurküüditamist viidi Tartus ja Tartumaal läbi just selles “hallis majas”. 22. juunil 1941 puhkenud Nõukogude Liidu ja Natsi-Saksamaa vaheline sõda jõudis juuli alguses ka Eestisse ning üks enim kannatanuid linnu oli 1941. aastal Tartu. Seega möödub selle aasta juulis ka 70 aastat suurest tapatalgust Tartu vanglas, Omakaitse julgest ning edukast vastuhakust kommu­nis­ti­dele ning linna kahenädalapikkusest suurehaardelisest pommitamisest, mille tõttu purunesid Tartu ajaloolised hooned ning kvartalid. Selle sündmuse kajastamiseks ja meenutamiseks on juba eelmisel aastal väljatöötatud KGB Kongide esimene muuseumitund, mis kõneleb II maailmasõja aegsest Tartust, mis võtab tähelepanu alla sõjapurustused Tartus 1941. juulist 1944. aasta augustini. Lisaks hõlmab see piltjutustus nii sõjaeelset  kui -järgset linnapilti, mis on nähtav peamiselt läbi Eduard Lellekese ja Karl Hintzeri fotosilma. Muuseumitunnist osavõtnu saab seega põhjaliku ülevaate Tartu linnapildi muutustest II maailmasõja tõttu.**

Tarmo Piiri (sünd.1984) uurimisvaldkond hõlmab Eesti haritlaskonna (eesotsas Villem Reimani) kirjavahetust 19. sajandi lõpust ja 20. sajandi algusest. 2007. aastal Tartu Ülikoolis kaitstud bakalaureusetöö “Villem Reimani ja Jakob Hurda kirjavahetus aastatel 1884-1904” põhjal ilmus 2010.a. novembris eraldi raamat kirjastuselt Ilmamaa. Vastne kuraator kuulub ka Villem Reimani Kolleegiumi.***
Hetkel on T. Piiril lisaks muuseumitööle käsil magistritöö kirjutamine ja raamatu “Jaan Tõnissoni ja Villem Reimani kirjavahetus” käsikirja koostamine.

Tartu Linnamuuseum

Ole Golubjatnikovi mälestusstipendium

Eesti Ameerika Fond ja Tartu Ülikooli Sihtasutus allkirjastasid 5. aprillil  2010 Ole Golubjatnikovi mälestusstipendiumi statuudi. Eesmärgiks on populariseerida meditsiinitehnoloogia  (meditsiinifüüsika ja biomeditsiinitehnika) eriala õppimist Tartu Ülikoolis. Aastas kuulutatakse välja kuni kaks stipendiumi à 20 000 krooni.  Aasta stipendiumi summa kannab Fond Sihtasutuse arvele olenevalt Fondi majanduslikust olukorrast. Esimene konkurss kuulutati välja  aprillis.

 Kandideerida saavad Tartu Ülikooli loodus-ja tehnoloogia bakalauruseõppe viimase aasta üliõpilased, kes jätkavad õpinguid magistrantuuris füüsika õppekava meditsiinitehnoloogia erialal; esimese aasta magistrandid ja teise aasta magistrandid, kes jätkavad õpinguid doktorantuuris või lähevad erialalisele praktikale meditsiinitehnoloogiaga seotud ettevõttesse. Taotlused vaatab läbi stipendiumikomisjon, kuhu kuuluvad TÜ Füüsika Instituudi direktor, TÜ loodus- ja tehnoloogiateaduskonna programmijuht,  TÜ Füüsika Instituudi biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teadus-ja koolituskeskuse juhataja. Kolm parimat taotlust saadetakse Eesti Ameerika Fondile otsuse tegemiseks.

Ole Golubjatnikov oli Eesti Ameerika Fondi meditsiini ja informatsiooni tehnoloogia projekti juht. Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika teadus-ja koolituskeskuse  asutamine polnuks toimunud ilma temata. O. Golubjatnikovi teened Eesti tervishoiu arengu heaks olid põhilised, meditsiinilise infrastruktuuri  ajakohastamiseks, uute süsteemide juurutamiseks (näiteks Ameerika Punase Risti verepanga informatsiooni süsteemi rakendamine Eestis enne kui sellega Ameerikas toime saadi).  Koos abikaasa Maie ja dr. Schneideriga algatas ta skännerite projekti,  mis sai alguse Syracuse’s (NY) ja laienes Elmhurst’is (IL) tänu dr. Endel Sepale.

Ago Ambre

Et meie ei unustaks

KGB Kongid ja muuseum Tartus

Tartu lähiajaloomuuseumi KGB Kongide muuseumi kuraator Ardi Siilaberg pidas Eesti Ameerika Fondi kutsel ja toetusel ettekandeid Washingtonis ja New Yorgis. Siilaberg kõneles muuseumi minevikust, selle loomisloost ja eesmärkidest ning tulevikuplaanidest.
Esimene ettekanne toimus juba 21. märtsil Washingtonis, Läti majas ja teine seoses Eesti 40. Kultuuripäevadega New Yorgis, Eesti Majas.
KGB Kongide muuseumi loomislugu jääb tänaseks juba 10 aasta taha, mil endised kooliõpilastest poliitvangid otsustasid organiseerida oma kunagisse vangikeldrisse muuseumi. Vajalik majanduslik toetus leiti Eesti Ameerika Fondi abiga. Fond toetas KGB Kongide muuseumi loomist Tiit Lehtmetsa pärandusest tema isa, riigivolikoguliikme Elmar Lehtmetsa mälestuseks. Elmar Lehtmets oli advokaat ja „Virumaa teataja“ toimetaja, kes hukkus kommunistlikus terroris pärast 1941. aasta küüditamist. Tiit Lehtmetsa juhis oli rakendada oma pärandust nii, kuidas see ühtiks tema kommunismivastase meelsusega.
2001. aastal avatigi Eestis ainulaadne repressiivajaloo muuseum autentsetes Nõukogude Liidu julgeolekuasutuse (tuntud nimetuste all NKVD, kuid eriti KGB) vangikongides Tartu „hallis majas“ Riia ja Pepleri tänava nurgal.
Muuseum asub maja keldrikorrusel ja on muutunud üheks populaarsemaks muuseumiks Tartu linna külaliste hulgas. Selle on enda jaoks avastanud nii Soome kui Rootsi koolid ja kõrgkoolid, kui ka Tartu Ülikooli välisüliõpilastalitus. Nii võib tõdeda, et ilma Tartu ja Eesti lähiajalugu tundmata ei lahku Tartust peaaegu ükski välistudeng ega turist ning seda tänu KGB Kongide muuseumi olemasolule.
Ekspositsioonis on põhirõhk Siberi sunnitöölaagritel, küüditamistel ning vastupanuvõitlusel. Samuti on kaetud osaliselt Tartu sõjapurustuste kajastamine. Lisaks on kolmandik muuseumi taastatud kui vangla, kahjuks ei olnud võimalik taastada neid täpselt nii nagu endised vangid mäletasid. Värske värv, puhtad seinad ja põrandad, soojus ja kuivus ei olnud selles vanglas 65 aastat tagasi mõeldavad. Kahjuks ei saa muuseumit külaliste avada, kui seal oleks põrandal kümme sentimeetrit vett, seinad härmas, õhk läppunud. 10 aasta vältel on just endised vangid olnud asendamatuks informatsiooniallikaks ning ideede pakkujateks, ilma kelleta poleks KGB Kongide muuseum pooltki nii atraktiivne ja informatiivne. Vajalik on veelgi kaasata nii endisi vange, kui ka teisi muuseumi toetajaid ja seetõttu tahab KGB Kongide muuseum luua eraldi muuseumisõprade klubi, mille statuut ongi hetkel koostamisel. Nii on tulevlassi äärmises vajalikkuses veenduti, kui selgus Eesti kooliõpilaste teadmatus lähiajaloos toimunud repressioonide kohta. Õpilased olid kuulnud küll II maailmasõjast ja sellele eelnenud ning järgnenud küüditamistest ning metsavennasõjast, kuid nende mõistete sisu jäi neile pealiskaudseks.
Nii on juba väljatöötamisel õppeprogrammid kooliõpilastele. Kõik materjalid koostatakse nii eesti kui inglise keeles. Muuseumi sihtgrupiks on ju nii Eesti kui välismaa koolid ja kooliõpilased. Probleemile hakati lahendust otsima 2009. aasta suvel. Arutluse all oli kaks varianti – laieneda maapealse korrusele, kuhu avada galerii ning seminariruum koos muuseumipoega või alternatiivina laieneda ülejäänud keldrikorrusele. Maapealsete ruumide rentimine jäi kahjuks majanduslikel põhjustel ära ning muuseum avas käesoleva aasta 25. märtsil uue suure seminariruumi samal keldrikorrusel. Jällegi oli laienemiseks vajalik toetus võimaldatud Eesti Ameerika Fondi kaudu. Moodsate tehnoloogiliste võimalustega seminariruum võimaldab nüüd korraldada koolitunde, seminare, konverentse, trükiste esitlusi ehk kõiki neid üritusi, mida senini pidi läbi viima hoopis kaugemal Tartu Linnamuuseumis. Nii kooliõpilastele kui õpetajatele mõeldud koolitusi. Samuti lahendati ajutiste näituste ruumiprobleem. Edaspidi katavad uue seminariruumi seinu nii KGB Kongide muuseumi enese koostatud näitused kui ka rändnäitused teistelt muuseumitelt. Eesti Ameerika Fondi toetus võimaldas KGB Kongide muuseumi kuraatoril külastada eelkõige Indiaani ja Juudi pärandit kajastavaid muuseume Ühendriikides.
Olulised aspektid, mida peaks ka KGB Kongide muuseumi puhul rakendama, on vabatahtlik töö, uurimistööks vajalike tingimuste loomine muuseumis ja ka muuseumipoe loomine. Viimase puhul ei saa olla tegemist tüüpilise suveniiripoekesega, vaid vastavalt muuseumi sisule ja raskele lähiajaloole tõsisem pood, kus müüakse lisaks muuseumi enese mälestusesemetele ka nii eesti kui inglise keelset ajalookirjandust. Pärast 10 aastat tegevust on KGB Kongide muuseumis toimumas suuremad muudatused. Väike keldrimuuseum on muutumas õppe- ja uurimistööd võimaldavaks institutsiooniks, mille eesmärk on selgitada ning seletada Eestis toimepandud lähiajaloo kuritegusid ning eestlaste vastupanu okupatsioonivõimudele. Samuti on oluline olla meediumiks kõigile represseeritutele, kes tahavad oma lugu jutustada. Töö oma minevikuga ei tohiks kunagi unarusse jääda, sest kuriteod, mida inimesed ei tea, pole ka nende jaoks kunagi juhtunud. Seetõttu peame väsimatult jutustama minevikus läbielatud julmusi, et need jääksid minevikku, kuid olles teadvustatud olevikus.
Tänu Eesti Ameerika Fondile on KGB Kongide Muuseum seda edukalt juba viimased 10 aastat teinud.

KGB Kongide Muuseum Internetis:
http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=2

Ardi Siilaberg

Lest we forget

Museum KGB Dungeons  Recalls Crimes of Communism

After Estonia regained her independence, a group of former political prisoners sought support to convert the place were they were introduced into the Soviet penal system into a museum. As high school students they had been active in a patriotic underground organization, Blue-Black-White. KGB viewed that as a serious threat to Soviet authority, and promptly rounded up the suspects.  Boys and girls were sentenced to serve long terms in prison camps in Siberia.  A large modern building in Tartu had served as KGB headquarters. Its basement was used hold “enemies of the workers” while they underwent interrogation.  It was a small but nasty place. 
 
Financial support for the museum came from the Estonian American Fund that deemed the project worthy of support from the bequest of Tiit Lehtmets. Mr. Lehtmets wished to honor the memory of his father, Elmar Lehtmets, who perished in the GULAG. His crime? He had been a member of Estonia’s parliament.

Ardi Siilaberg, curator of the Museum Dungeons of the KGB,  told the museum’s story to the Washington Estonian Society and to the Estonian Culture Days held at the Estonian House in New York at the end of March.

The Museum was opened in October 2001. Tartu city government hailed it as one of the three major achievements of that year. It was a nice political gesture, but hollow because there was no financial support from the city. The museum is the only establishment of its kind in Estonia that is located in the original space. Presently it attracts almost 5000 visitors annually. Among recent visitors were the ambassador of United Kingdom, cadets from the Swedish Defense Academy, student groups from Sweden and Finland, and individual tourists from abroad. Estonians from outside Tartu have yet to discover it.

For visitors from abroad, the museum is the nearest direct source of information on the repression practiced by the Soviet Union, to learn about the crimes that the totalitarian state committed against the peoples it subjugated.

Plans call for more research as more crime sites are discovered. Additional space and equipment has been acquired to accommodate large group lectures.  As for support, Estonian American Fund hopes that other organizations and individuals will join in the effort.

Look up the museum’s web site for more information:  http://linnamuuseum.tartu.ee/?m=2

Ardi Siilaberg

Taastusravi tulipunktis

Eestis kaotab liikluses ja olmetraumades liikumisvõime tuhat kuni tuhat kaheksasada noort inimest aastas. Suur arv, arvestades Eesti rahva iivet. See on inimkapital, mille kadule ei omistatud vajalikku tähelepanu möödunud kümnendis. Aastate jooksul arenes hoolivus ja arusaamine, et iga inimene on Eestile tähtis ja vajalik. On aeg edasi liikuda diagnoosimispõhiselt meditsiinilt inimese reaalse abistamise valdkonda. Eestis on tulu-kulu efektiivsuselt üks parimaid tervishoiusüsteeme Euroopas, kuid seni panustatud on just eelkõige diagnostilistele ja kirurgilistele erialadele. Taastusravi on olnud ja on alarahastatud.
Taastusravivõrgu arengukava näeb Eestis ette statsionaarsete taastusravivoodite koondumise suuremate haiglate juurde, lisaks üks suurem neurorehabilitatsioonikeskus Haapsalus. Kaks suuremat laste statsionaarse taastusravi osutajat on Tartu Ülikooli Kliinikum ja Tallinna Lastehaigla.  Tallinna Lastehaigla taastusravi arendamiseks edastas Eesti Ameerika Fond anonüümse annetuse $12,500.
Tänasel päeval on taastusravi arengusuunaks ambulatoorse taastusravi edasi arendamine ja tasemel teenuse pakkumine ka pärast haiglaravi lõppemist. Üheks suurimaks ambulatoorse taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuse pakkujaks on Adeli Eesti OÜ, mis sai alguse laste taastusarst Riina Kallaste initsiatiivist 2004 aastal kui tol ajal uue ja efektiivse ravimeetodi- koormuskostüümi- maaletoomiseks ei olnud muud võimalust kui luua oma firma. Tänaseks käib Tallinnas Tuisu 20 asuvas keskuses ravil üle 1000 patsiendi aastas, neist üle pooled lapsed. Patsientidega tegelevad kaheksa füsioterapeuti, kolm tegevusterapeuti, neli eripedagoogi, kaks psühholoogi, üks sotsiaaltöötaja, kolm massööri ja 3 arsti. Laste taastusravi arst dr. Riina Kallaste on lisaks oma eriaalasele tööle läbinud Tallinna Ülikooli magistratuuri ka sotsiaalteadusete alal. Tema lõputöö “ Lapseeas ajutrauma läbi teinud noorte sotsiaalne kaasatus.“ näitas selgelt, et ajukahjustuega noored vajavad senisest enam tähelepanu. Kui meeskonnaga liitus dr. Varje-Riin Tuulik, kes on ajukahjustusega patsientidega tegelenud 10 aastat alates ajast kui läbis süvendatud ajutrauma kursused Soome ühes tippkeskuses Käpyläs, loodi kahe noorte ajutraumadele pühendud arsti initsiatiivil virtuaalne ajutraumakeskus www.ajutrauma.ee, kus on saadaval info ja ajutrauma uudised nii patsientidele, nende lähedastele kui spetsialistidele.
2007 aastal sai Adeli arstide unistuseks veelgi progressiivsem ravimeetod oma ajukahjustusega  noorte patsientide aitamiseks – kõnnirobot Locomat, mille metoodika põhineb aju võimel õppida uusi skeeme: liigutuste korduv dünaamiline sooritus talletub mällu ja võimaldab inimesel taastada või kujundada normilähedast liikumist.  Locomat arendati ja juurutati praktikasse 2001.a. Zürichis Hocoma firmas. Eestis nimetatakse Locomati kõnnirobotiks, sest palju väikesi samme kõnnirajal annab hea võimaluse liikumisvõime parandamiseks ja endise elu juurde naasmiseks. Kõnnirobot annab võimaluse kõndimise simuleerimiseks ka neil patsientidel, kelle jalad keharaskust muidu ei kannaks. Lisaks hindab kõnniroboti kompuutersüsteem ravi tulemust, mis aitab ka motiveerida patsiente kes näevad iga protseduuri järgselt ekraanil positiivset tagasisidet. 
Locomati hind käis väikesele Adeli firmale üle jõu, et aga vajadus kõnniteraapia järele oli suur, tuli oma unistuse realiseerimiseks leida teisi võimalusi. Aparaat otsustati tuua Eestisse mittetulundusühingu Diana Arenduskeskus vahendusel, mis oli seni tegutsenud vaid puuetega laste laagrite korraldamise alal. Appi tuli ka pr. Elle Kull, Eesti UNICEFi president, kes endise Riigikogu liikmena suutis 2007.a. Riigikogu veenma tegemaks esimese osamaksu 1.2 miljon krooni. Teise osamakse kogumiseks on algatatud mitmeid kampaaniaid. Kahjuks on üha süvenev ülemaailmne majanduskriis tabanud raskelt ka Eestit. Valitsuse säästueelarvesse Locomati teine osamaks ei mahtunud.  Nüüd on lootus heategevusele. Hetkel on Eestis on käimas kampaania, mis on suunatud esmajoones edukatele firmadele ja jõukamatele ringkondadele. Esimene firma- hulgimüügifirma Tridens  ja esimene eraisik  tegid oma annetused juba möödunud jõulude ajal. Pr. Kull pöördus ka Eesti Ameerika Fondi poole. Fondi juhatuse seisukoht on, et teatud piires oleks võimalik katta Locomati osamaksu ja Eestis laekunud toetuse vahe. Kui suure toetusega oleks Fondil võimalik osaleda, oleneb  Fondi toetajate suhtumisest. Teise osamaksu tähtpäev on märtsis. Kui sellega hakkama ei saa, tuleb teha valik kahe halva lahenduse vahel-  Locomat läheb tagasi Šveitsi ja Eesti krediidiusaldatavus saab sinise silma või muutub raviprotseduuri hind eesti puudega inimese jaoks selliseks, et piisava sagedusega ravi jätkamine pole enam võimalik.  Seni kuni säilib lootus osta Locomat välja heategevuse vahenditest ja füsioterapeudi töö maksab kinni ravikindlustus, jääb maailmatasemel kõnniteraapia võimalus  eesti inimesele alles.
6 kuuga on käinud Locomati kõnniravil juba 65 patisenti, neist 18 last. Seljaajutraumaga noori mehi käib ravil 10, neist enamike ravi peaks ideaalis jätkuma regulaarselt  vähemalt 3 tundi nädalas mitme kuu jooksul. 
Lisainformatsiooni saab veebilehekülgedelt www.ajutrauma.ee 
Toetusi edastab Estonian American Fund, PO Box 13266, Silver Spring MD 20911-3266

vt. ka. Taastusravi tulipunktis